Tavaliselt panevad auto liikuma tavamootor ja aku toidetav elektrimootor, kuid on olemas terve seeria erinevaid kombinatsioone, milles üks komponent võib olla suurema tähtsusega ja vastupidi. Hübriidauto on omalaadne tavaauto ja elektriauto vaheline kompromiss, mis võimaldab ära kasutada mitmeid elektriauto positiivseid omadusi, vajamata spetsiaalset laadimispunkti. Praegustes hübriidautodes on tihti rakendatud taastootvat pidurdamist, mille käigus pidurdusmehhanism muudab kineetilise energia elektrienergiaks ja salvestab selle auto akule. Mitmete mudelite puhul saavad akud toidet ka sisepõlemismootorilt. Hübriidajam vähendab kütusekulu, kusjuures see võib seisul langeda nullilähedaseks: sisepõlemismootor lülitub välja ja käivitub taas vajaduse järgi. Võrreldes tavaautoga on hübriidauto mõju keskkonnale väiksem nii heitgaaside kui müra suhtes ning tema mootor kulub aeglasemalt.
institutsioonide, sealhulgas koolide, suhtes. Illich väidab, et kool on ainult sotsiaalsete müütide säilitamise ja nende müütide ning tegelikkuse vastuolude tasandamise vahend. Ta võrdleb olemasolevat kooli vanglaga, öeldes, et kool kui range süsteem võtab inimestelt vabaduse ja ei anna midagi olulist asemele. Illich leidis, et koolid teevad inimesi rumalaks. Koolis nägi Illich tarbijaühiskonda taastootvat organit. Ta mõtles tulevikupõlvkondadele, kes võiksid kasvada üles ilma kohustuslike koolideta ning kes suudaksid luua alternatiivi tarbimisühiskonnale (Hunter 2005). Üks idee põhjendusi on see, et õpilased saavad suurema osa oma teadmistest nii või teisiti väljaspool kooli, ilma õpetaja abita, õpetajad pidavat isegi segama õpiprotsessi. Tema sõnul peaksid koolid olema institutsioonid, mis pakuvad võimaluse vabaks suhtlemiseks, aga mitte ühiskondlikud ja kohustuslikud
annaabi.ee 
