*areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri elujõusus*ühiskonna sidumus*toimub kooskõlaline liikumine kõigi suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse Polüarhia:(paljude võim) *on nüüdisdemokraatia- võim jagatud mitmete gruppide vahel
Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal välja ehitatud kultuuriasutuste võrgustik: 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. Haridus Oma asutamise järel alustas Eesti riik koheselt panustamist eestikeelse intelligentsi taastootmisesse. 1919. aastal avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ülikoolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas. Rahvusülikooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, kuid Tartus töötas ka saksa ja vene professoreid. 1930. aastate lõpul oli eestikeelne Tartu ülikool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus. Kõrgharidust andsid veel Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool,
põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste võrgustik: 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. Oma asutamise järel alustas Eesti riik kohe panustamist eestikeelse intelligentsi taastootmisesse. 1919. a avati Tartu Ülikool esimest korda eesti ülikoolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas. Rahvusülikooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, kuid Tartus töötas ka Saksa ja Vene professoreid. 1930. aastate lõpul oli eestikeelne Tartu Ülikool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus. Kõrgharidust andsid veel Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna
annaabi.ee 
