III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7
kaheks osaks: põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi. Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali
Turism kui infrastruktuur - selle toetav mõju teistele harudele. Turismiarengu eeldused: majanduslikud ( infrastruktuuri olemasolu), kliima ( looduslikud iseärasused), vaatamisväärsused, riigi turismipoliitika. Haridus Haridusteenused on ülimalt tähtsad sotsiaalse ja kultuurilise arengu juures. Haridus ei ole vaid teenus aga kultuurilise taastootmise, sotsiaalse pädevuse ja kaasamise ning inimkapitali kasvatamise, aga ka ideoloogiate ja kultuuri taastoomise alus. Haridus on vaieldamatult tähtsaim majanduse konkurentsivõime tagaja. Samas on ka haridus kasvavalt eraettevõtluse ja niisamuti ka rahvusvahelistuv valdkond. Kõige rohkem ekspordivad kõrgharidust USA eliitülikoolid. Seal on ca 130 uurimisülikooli ja nende seas siis veel maailmakuulus tipp. Neil on selleks kõige rohkem raha, aga samuti teadusprobleeme, mille kallal töötades saavutada "toodangu" nõutav kvaliteet. Raha saadakse riigilt, firmadelt, eraisikute annetustest.
annaabi.ee 
