ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse
langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale tasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur- made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus. Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid summaarne sündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1 last naise kohta). Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on välisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldes viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne, mis oli 2011. aastal 6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011. aastal –2500. Sisserännanute lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome
annaabi.ee 
