elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta. Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse lainefrondid on kontsentrilised sfäärid
13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter, voltmeeter Mõõt- Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt. 20.2. Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited. Õtsene mõõtmine: selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Nt joonlauaga mõõtmine Kaudne mõõtmine: on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. Nt kolmnurga pindala
= hν – ES, kus hν on algfootoni energia, ja ES on elektroni seoseenergia. Elektronkihile jäänud vakants tuleb täita uue elektroniga, milleks saab kas sama aatomi kaugema kihi elektron või mõni vaba elektron väljastpoolst aatomit. Elektroni liikumine ühelt kihilt teisele põhjustab muutusi aatomi ‘energiamajanduses’. Kuna elektron on negatiivselt laetud osake, siis liikumisel väliskihilt sisemisele kihile väheneb elektroni potensiaalne energia, energeetilise tasakaalu taastekitamiseks eraldub ülejääv energiahulk footonina, eralduvat elektromagnetilist kiirgust nimetatakse karakteerseks. Pehmetes kudede on karakteerne kiirgus väikese energiaga, tavaliselt 0,5 kV on ei oma olulist bioloogilist tähendust. Röntgenikiirte rakendamisel radiodiagnostikas ja –teraapias on üliolulised mitmed Comptoni ja fotoelektrilise neeldumise protsessi erinevused. Comptoni protsessi puhul ei sõltu massi absorbtsiooni koefitsent absorbeeriva aine aatominumbrist. Kuid
Numinosum on kas omadus, mis kuulub nähtava objekti juurde või siis nähtamatu lähedalolu poolt loodud mõju, mis põhjustab teadvusseisundi eripärast muutumist." (JUNG 1977:7) Jung selgitab, et teatud maagilised praktikad ning ka näiteks katoliiklik missa küll kujutavad enesest rituaale, mida viiakse tahtlikult läbi numinoosse teadvusseisundi tekitamiseks, kuid nii tehakse vaid kontekstis, kus esmaselt on olnud autonoomne kogemus ning kus kogemus ise legitimeeris võimaluse selle taastekitamiseks. Jung ütleb, et kuna usuline kogemus on niivõrd intensiivne ning absoluutne, siis loomulikult selle osalised (ükskõik millisest religioonist on jutt) peavad selle sisu viimseks ning eksklusiivseks tõeks. Kuid mitte nii ei saa asju vaadata teadlane. ,,Psühholoog, kui ta võtab teadlase hoiaku, peab lahti ütlema kõigi usutunnistuste unikaalse ning igavese tõe pretensioonist. Ta peab hoidma oma silmad usulise küsimuse inimlikul poolel,
annaabi.ee 
