· Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelisi muljeid. · Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. · Populaarne motiiv on viljakus ja elujõudu kujutav sõnn. · Kreeta kunsti hiilgavaimaid osi on keraamika. · Kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurüüm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja loodisele. · Maavärin purustas lossid umbes 1700eKr. Need taastatu, kuid vulkaani purse muutis nad jälle varemeteks. · Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid.
Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eesti ja teistes riikides, kui need katsed ebaõnnestusid, hakkas Nõukogude juhtkond rääkima siiski sotsialismi ehitamisest esialgu vaid Venemaal. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat NEPi. Sellega kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma järelejäänud vilja turule viia. Taastatu kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem
annaabi.ee 
