diplomaatilisi konflikte ja paneb suurriigid valima alternatiivi. See võis tuua kaasa suure sõja, mida Sks-l polnud lootust võita. Saksa rahvas polnud sõjast eriti huvitatud. H oli veendunud, et aeg töötab Sks kahjuks, seega tuleb sõjaga varem peale alustada (mitte hiljem kui 1939). 1938. aastal ei olnud Sks nõrk vaid mitte sõjaliselt, vaid ka majanduslikult. Sks majandus Austria ja Tsehhoslovakkia annekteerimise üks põhjustest H sõnul oli tooraine puudus taasrelvastumisel. Sks-d surus * inflatsioonisurve taasrelvastumise kulusid aina rohkem katma raha juurde trükkimisega; * valuutareservide tühjenemine. Ka Srb-l seis polnud majanduslikult hea, kuid Sks oli halvem. Srb oleks olnud nii rahanduslikult kui ka sõjaliselt palju paremas olukorras, kui sõda oleks puhkenud 1938. aastal. See oleks tähendanud nii lühemat sõda Sks nõrkuse tõttu. Nii osutub vääraks kauaaegne väide, et lepitamine andis Srb-le väärtuslikku aega
kärpides ettevõtjatele rohkem raha jätta ja sedaviisi majandust taas jalule aidata. Tööpuuduse ja vaesuse tulemusena muutusid senised valitsevad parteid rahva silmis väga ebapopulaarseteks. See tõi kaasa parempoolsete, nagu natsid ja Hugenberg, ja äärmusvasakpoolsete mõju kasvu. Natse asusid toetama ka mitmed töösturid ja maaomanikud, lootes Hitleri karmimalt poliitikalt stabiilsust ja riigi tellimusi (näiteks Saksamaa taasrelvastumisel). 1932. aasta II poolel hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema, kuid mitte piisavalt kiiresti ja Hitler jõudis enne võimu võtta. Välispoliitika Weimari vabariigi välispoliitika põhisuunad määras Versailles' leping. Kõigepealt jäeti sakslased ilma oma kolooniatest, siis võeti ära Elsass-Lotring ja anti Saarland Rahvasteliidu kontrolli alla. Sõjaväe suuruseks seati 100,000 meest, tanke jm. raskerelvastust olla ei
annaabi.ee 
