8 Kokkuvõte Winston Leonard Spencer Churchill (1874-1965) oli Inglise riigimees, kes üle poole sajandi mängis olulist rolli kogu maailma rahvusvahelises elus. Alustanud poliitilist karjääri juba XIX sajandil Inglise koloniaalsõdades, lõpetas ta selle 1955. aastal Suurbritannia konservatiivse peaministrina Lääne-Saksamaa taasrelvastamise eest võideldes. Loodus oli sellele silmapaistvalt andekale inimesele andnud tugeva tahtejõu, ebatavalise energia ja hiilgava oraatorivõime. Sir Winston Churchill oli tuntud ka kirjaniku ja maalijana ning pälvis 1953. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Samal ajal oli Churchill sotsiaalse ja rahvusliku rõhumise vastu võitlevate rahvaste järjekindel ning sõjakas vaenlane, veendunud antikommunist ja külma sõja ideoloog.
Aktiivne juutide tagakiusamine. 1935. Aasta seadusega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja güürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisammas-SS(kaitsemalev), mida juhtis H.Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti ja paigutati koonuslaagritesse- Hitleri eesmärgiks oli Saksa kiire taasrelvastamise ja Versailles´ rahuleping.Uued sõjatehased, uued teed. Tulemuseks tööpuuduse likvideerimine ja rahva elutaseme tõus. Sel viisil saavutatud majanduslik areng sai aga olla vaid ajutine. , mistõttu vajas Hitler võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika jultunuks ja agressiivseks. Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased
Stalin nõustus. Juunis 1950a tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale ja 3 kuuga jõuti välja poolsaare kagutipuni. Septembris alustasid USA ja Lõuna-Korea väed vastupealetungi ning jõudsid 2 kuuga Hiina Rahva-Vabariigi piirini. Põhja-Koreale läksid appi Hiina ,,vabatahtlikud" ja 1951a maiks stabiliseerus rinne 38. Paralleeli lähedale. Algasid rahu läbiräkimised, mis venisid kuni Stalini surmani 1953, kui sõlmiti vaherahu. Korea sõda sundis lääne riike mõtlema Saksamaa taasrelvastamise. 1954 aasta Pariisi kokkulepete järgi võis Saksa liitvabariik luua armee ja 1955 aastal sai temast NATO liige. Berliini kriis 1955 andsid lääneriigid Saksa liitvabariigile suveräänsuse. Saksa liitvabariik ei tunnustanud Saksa demokraatlikku Vabariiki. Saksa liitvabariigi riigisekretär Hallstein sõnastas doktriini. "Kui mõni riik peaks saksa demokraatlikku vabariiki tunnustama, võtab Saksa liitvabariik
annaabi.ee 
