ja toiduainete puhul osa kõhust. Üksiktarbijate puhul on sellist infot hankida praktiliselt võimatu. Ühelgi turu-uurijal ei ole võimalik inimese kodus kappe sorteerida. Seega tuleb lojaalsuse mõõtmiseks kasutada alternatiivseid meetodeid. Taasostukavatsus. Iga kliendiga kommunikeerimisel on võimalik tema käest küsida, kas ta kavatseb ka tulevikus antud toodet või teenust osta. Vaatamata sellele, et vastused on oletuslikud, on kavatsus tulevikukäitumise tugev indikaator. Tegelik taasostu võimalikkus saab küll tugevalt ülehinnatud, kuid liialdusprotsent on väga püsiv ja see tähendab, et tegelikku tulemust on võimalik päris täpselt prognoosida. Soovitused ja infolevitamine on lojaalsuse hea indikaator. Klientide kaudu leviv info on tihti strateegiliselt üks olulisemaid infokanaleid. Tavaliselt on kliendil mugavam ja ausam vastata küsimusele, kas ta soovitaks antud brändi oma tuttavatele, kui küsimusele, kas ta seda ise uuesti ostaks.
Näiteks ravimite müük sõltub arstidest, õpikute oma õppejõududest, ehitusmaterjalide nõudlust mõjutavad arhitektid jne. Tarbijale suunatud meetmete ülesandeks on stimuleerida konkreetse kaupluse eelistamist tarbijate poolt või tõugata neid ostma konkreetset toodet. Põhivõimalused: - kupongid - eriti otstarbekad, kui hind on tarbija ostukäitumise juures primaarseks motiiviks. - loteriid; - toote või teenuse pakkumine tasuta või tavalisest odavamalt (taasostu lootuses). Siia kuuluvad ka tutvustushinnad ja degusteerimised. - sooduskomplekt (multi-pack offers) - "kolm kahe hinnaga"; - tagasiost (näiteks autode või televiisorite korral); - demonstratsioonid. Eesmärgiks on katseostude ergutamine ja soov näidata, kuidas toode töötab. - müügipaiga väljapanek (näiteks eririiulite, näidisfilmide ja mitmesuguste kujunduselementide kasutamine).
annaabi.ee 
