Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida
Eestis enne Nõukogude okupatsiooni kehtinud seadustega ei saanud mitte mingil tingimusel olla aluseks nende järgnenud süüdimõistmisele Nõukogude Liidu seaduste järgi. Komisjon on seisukohal, et Eesti Vabariigi endise poliitilise juhtkonna, sealhulgas valitsuse liikmete ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike aastail 19401941 alanud kohtuliku jälitamise ja süüdimõistmise jätkamine oli õigusvastane. Komisjon peab õigusvastaseks taasokupeerimisele järgnenud vastupanuliikumise mahasurumist ning Otto Tiefi valitsuse liikmete vahistamist ja karistamist. Eesti kodanike süüdistamine reetmises, mis põhines tõele mittevastaval väitel, nagu oleks tegu olnud Nõukogude Liidu kodanikega, oli õigusvastane. Komisjon on seisukohal, et Eesti kodanike kontrollimine filterlaagrites, sõjatribunalide rakendamine otsuste langetamiseks tsiviilisikute üle ning nende otsuste täidesaatmine kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid
annaabi.ee 
