konnas, Narva linna arvestamata, 10 640 mere rannikule Abhaasiasse ja Armeenia eestlast (16,3% maakonna rahvastikust). mägismaale Karsi lähistel. Tolle piirkonna oli Oudova maakonnas elas 15 278 eestlast Venemaa vallutanud Türgilt (1878) Vene- (10,5% sealsest rahvastikust). 1912. aastaks Tiirgi sõjas. Karsi taasliitmisel Türgiga (1921) oli see arv tõusnud umbes 30 000-ni, ning said Karsi eestlastest Türgi kodanikud. Tänu aastal 1917 asus seal asjatundlike hinnangute Suur-Siberi raudtee rajamisele muutus 1890. järgi u. 40 000 eestlast (ehk ligemale 25% aastaist väljarändekohana aktuaalseks ka kogu Oudovamaa elanikkonnast). Eestlased elasid
Volgamaa asundused - seekord rajati uusi asundusi Simbirski kubermangu. Üldse rajati 19. sajandi teisel poolel Volgamaale 23 eesti asundust. 1880. aastatest omandas eestlaste vabatahtlik väljaränne ka transkontinentaalse iseloomu. Esimesed eesti asundused Venemaa Aasia-osas tekkisid Taga-Kaukaasias. Eesti külad rajati Musta mere rannikule Abhaasiasse ja Armeenia mägismaale Karsi lähistel. Viimase piirkonna oli Venemaa vallutanud Türgilt 1878. aastal Vene-Türgi sõjas. Karsi taasliitmisel Türgiga 1921. aastal said Karsi eestlastest Türgi kodanikud. Tänu Suur- Siberi raudteemagistraali rajamisele aktualiseerus 1890. aastatest väljarändekohana ka Siberi suund. Varem oli eestlasi Siberisse saadetud vaid sunniviisiliselt - karistusena kuritööde ja mässamise eest sunnitööle või asumisele. Esimesed eestlaste asundused Siberis olidki rajatud nende poolt 19. sajandi algul. Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas eriti 20. sajandi algul, mil seda hakati valitsuse poolt nn
annaabi.ee 
