Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist
1989-90 8 Kesk-Euroopa riigis ühekorraga murrang. Esimestel valimistel said ülekaalu parempoolsed. Järgmistel aga juba jälle vasakpoolsed. Murrang toimus enamasti rahumeelselt, v.a ainult Rumeenias. Kõigepealt toimus poliitiline murrang, sellele lisandusid muutused majanduses. Lääneriikide hoiak oli väga ettevaatlik. Välja oli kujunenud teatav stabiilsus. Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu. Eesti NSVL koosseisus 1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus, EKP I sekretär N. Karotamm. Seadusandlik võim oli ENSV Ülemnõukogul ja Presiidiumil. 1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir, territoorium jäi väiksemaks 3 valda teiselt poolt Narva jõge ja Petserimaa. Muudeti ka haldusjaotust, maakonnad muudeti rajoonideks, vallad külanõukogudeks. Aastatel 1944-1953 aktiivne metsavendluse aeg. Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud.
ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700- 1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud. Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest
annaabi.ee 
