Esialgu oli siht Brasiilia, edasi kavatseti Kap Hoorni kaudu seilata Vaiksele ookeanile. 1804. aastal läksid laevad Sandwichi saarte juures eri suundades. Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas. Ta ise suundus põhja poole. Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus: saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris taaskohtusid laevad Hiinas. 19. augustil 1806 – kolm aastat ja 12 päeva pärast ekspeditsiooni algust – jõudsid laevad tagasi Kroonlinna (Vikipeedia: “Adam Johann von Krusenstern” 03.04.2016). Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab Olgat ja Tatjana nimepäeval Onegin tantsis palju Olgaga, mis tõttu kutsub Lenski ta duellile, kus ise hukkub ja pärast mida Onegin lahkub ja läheb Venemaale reisima, Olga aga abiellus juba pool aastat pärast Lenski surma. Aastal 1822 viis ema Tatjana Moskvasse, kus too tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, kuid kes tegi abieluettepaneku, millega Tatjana nõustus. 1824 sügis 1825 kevad taaskohtusid Onegin ja Tatjana ning kuigi ka Tatjana tunnistas, et armastas ikka veel Oneginit, ei jäänud nad kokku ning kaasaegsed olid seetõttu rahulolematud, kuid Puskini eesmärk oli näidata, et Tatjana on väga kõlbeline ega peta oma meest. Lermontovi elu ja looming Lermontov (1814-1841) oli lapsena palju haige ning üldse lühike ja lombakas, kuid romantilise välimusega mees, kelle kasvatas üles vanaema ning kellel olid parimad koduõpetajad ja kes oli üsna egoistlik