- Vangide grupeeringutest eemalejäämine - Hoidumise ebanormaalsetest seksuaalsuhetest ja hasartmängudest. 16. Meditsiinilise mudeli (kohtlemise) tõus ja langus kurjategijate rehabiliteerimisel. Meditsiinilise mudeli kohaselt peetakse kurjategijat haigeks, puudulikuks indiviidiks, kelle kohtlemine seostub pigem ravi kui karistamisega. 1929. a võttis Ameerika Kongress vastu otsuse, mille järgi rahvusvahelise kriminaalpoliitika eesmärgiks oli kurjategijate rehabiliteerimine (taaskohanemine eluga vabaduses). Algselt rakendati seda üksnes asotsiaalse eluviisiga inimeste suhtes, kuid see kontingent hakkaks hiljem laienema. Meditsiinilise mudeli kasutamise ajal kehtisid kinnipidamisasutustes 3 põhiprintsiipi: 1)kohtlemisideoloogia ravida, parandada; 2)tähtajatu asutuses viibimise aeg (ka tähtajatu karistus haiglasse ei panda kunagi kindlaks tähtajaks, vaid kuni tervenemiseni); 3)klassifitseerimine kui
vähem kui teistes maailmajagudes 24 , mis omakorda rõhutab euroopaliku alge tähtsust tema sünniloos. Eeltoodud akulturatsiooniteooriate kohaselt võiks seda nähtust kirjeldada Mellville J. Herskovitsi klassifikatsiooni teise jaotuse (omaksvõtt, adaption) või Wolfgang Laade klassifikatsiooni viienda jaotuse (ühtumine, addition) kohaselt. Džässi Euroopasse jõudes algas seega osaliselt siitsamast pärineva, kuid vahepeal juba suure sisulise muutuse läbi teinud kultuurinähtuse uus taaskohanemine euroopalike kultuuritraditsioonidega, mida nüüd oleks õige käsitleda Pekka Jalkaneni pakutud kultuurileviku ehk “eriliselt valiva akulturatsioonina”. 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine Et paremini mõista seda atmosfääri, oleks siin kohane väike kõrvalepõige, kuidas džäss üldse Euroopasse jõudis. Kuigi esimeste Uue Maailma muusikasaadikutena käisid Euroopas 19
annaabi.ee 
