Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. 1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist. Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusreziimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele. Olulisemad visiidid Eestisse veebruar 2003 konkurentsiminister Melanie Johnson
Koosneb kolmest pikaajaliste traditsioonidega õiguslikust institutsioonist: hartadest, tavaõigusest ja mitmest olulisest seadusest. Hartad (seot feodalismiga) kirjeldas nii maaomaniku kui ka temaga seotud isikute õigusi ja kohustusi 1215. aastal tekkis B. Kuningavõimu alamate õiguste pärast suur konflikt kuningas Johni ja Inglise kõrgaadli vahel. Pärast kaotust lahinguväljal kirjutas kuningas alla ,,Magna Chartale", dokumendile, mis taaskinnitas kõrgaadli pikaajalised õigused ja kohustused ning määras kindlaks kuninga võimupiirid. Harta aluseks on põhimõte, mille kohaselt igaüks, kaasa arvatud kuningas, peab kuuletuma seadusele!!! Tavaõigus kasvas välja B. kuninglike kohtute otsustest. Kujutab endast selliste seadusandlike doktriinide kogumit, mis võrsusid nende kohtunike lahendada olnud rohketest kohtuasjadest. Kui B parlament hakkas viimaks seadusi vastu võtma, tekkisid lahkhelid