Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940
Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga
a lõpus, plaanid ei rakendud eelkõige korraliku vastupanu tõttu. Operatiivgrupid. Nende tegevus võtmetähtsusega. Kujutasid endast vähendatud koosseisuga kohalikke võimuasutusi, mis pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama). Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo. Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad
annaabi.ee 
