sugulust mikro- ja makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik. Inimesed aga jagunenud ja surelikud. Inimese põhiosa hing see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes, kas inimese või looma kehas. Pikaaegse, puhtast, kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees,
makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik. Inimesed aga jagunenud ja surelikud. Inimese põhiosa -- hing -- see-eest on aga surematu, sest kujutab endast sädet või osakest jumalikust ja universaalsest hingest, mis on lahku lõigatud universaalsest hingest ja vangistatud lagunevasse ja surelikku kehasse. Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes (kas inimese või looma kehas). Pikaaegse, puhast, kõlbelist ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastumisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Säärane taassünniteooria annab võimaluse tõmmata paralleele vana-kreeka filosoofia ja aasia usundite vahel. Pythagorase eluajal, kui vana-kreeka filosoofia oli alles kujunemisjärgus, õitsesid hinduism ja budism täies vaimujõus, levinuna üle tohutute alade Aasias
annaabi.ee 
