Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatsov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputs) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma
Partei (ERSP), Ise-Majandava Eesti (IME) kontseptsioon, Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) jne. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. eestlased suutsid vastu võtta suveräänsus deklaratsiooni 16. novembril 1988, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti taasiseseivumisele andis viimse võimaluse Augustiputš, mis leidis aset Moskvas 1991. Aastal. Taolise riigipöörde katsega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid
Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine
Pandi alus kodanike komiteede liikumisele, valiti Eestile esindusorgan – Eesti Kongress. Alustati läbirääkimisi lääneriikide ja NL-iga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. 1990. aasta märtsis kuulutas Ülemnõukogu koostöös Eesti Kongressiga välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal aastal lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp,vapp) kasutamine ja taastati Eesti Vabariigi nimetus. Eesti taasiseseivumisele andis lõpliku tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis, millega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Boriss Jeltsiniga astusid
presidendi ettepanekul kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: 1) algatamine (algatamise õigus on riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja vabariigi valitsusel), 2) arutamine ja vastuvõtmine, 3) väljakuulutamine 2) Taasiseseisvuse ettevalmistamine (IME, Kodanike komiteed, keeleseadus, Eesti Kongress, Balti kett, Rahvarinne). Taasiseseivumisele pani aluse laulev revolutsioon (1988). Meeleavaldustel toodi taas välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp. Sajad tuhanded inimesed kogunesid Tallinna lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. IME ehk Isemajandav Eesti oli Eesti taasiseseisvumise eel (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV
annaabi.ee 
