ning liideti vägivaldselt NSVL koosseisu. Nõukgude ja Saksa okupatsioon Eestis Seoses Saksamaa poolt alustatud sõjaga NSV Liidu vastu sattus Eesti aga peagi Saksa okupatsiooni alla (1942 -1944) Aeti Saksamaale sootsat majanduspoliitikad; NSV Liidu poolt natsionaliseeritud ettevõtteid ei tagastatud; teostati massilisi repressioone; üritati eestlasi saksastada ja peale suruda natsionaalsotsialism. 1944 a. luhtus katse Eesti taasiseseivumiseks. EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine. Eesti 20. sajandi II poolel 1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud
18.sept 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Uuel valitsusel paraku ei õnnestunud Tallinna oma kontrolli alla võtta, kuna linnas asus veel mingi osa Saksa üksuseid. 22.Sept 1944.a jõudsid Tallinnasse esimesed nõukogude üksused, kelle eest Tiefi valitsus oli sunnitud põgenema Läänemaale. Seal hakati ka otsima võimalusi põgenemaks Rootsi, mis osadel ka õnnestus. Sellega luhtus ka katse Eesti taasiseseivumiseks. PILET 14 1.Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905.a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15. juunil 1920. Eesti vabariigi esimese põhiseaduse
annaabi.ee 
