II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
(teise astmesse) Ametnikud: 1. kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist 2. hageja- hagi esitanud inimene 3. kostja- isik, kelle vastu on esitatud hagi 4. advokaat- jurist, kelle ül on süüaluse kaitsmine kohtus 5. prokurör- jurist, kelle ül kohtualuse süü tõestamine 24.Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Kui Eesti sai aastal 1991 taasiseseivaks, siis võeti meie riik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks 1993 sai Eestist Euroopa Nõukogu liige Mõlema eelneva organisatsiooni ül-deks on tagada demokraatiat ja kaitsta inimõigusi 2004. aastal võeti Eesti Euroopa Liitu (EL). Liidu eesmärk on majandusalane koostöö. EL presidendiks on Donald Tusk NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmeks sai Eesti 2004. aastal. Liit lähtub kolektiivse enesekaitse põhimõttest 25
annaabi.ee 
