Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid varem salastatud, nagu kuritegevuse tegelikust ulatusest ja juhtunud õnnetustest Sisepoliitika- kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised, lubati vabalt tegutseda poliitilistel liikumistel Välispoliitika- saavutati kokkulepe USA-ga relvastuse vähendamises, lõpetati sõda Afganistaanis, Ida Euroopast toodi väed välja 3. Mis roll oli Eesti taasiseseisvumisprotsessis järgmistel organisatsioonidel: MRP-AEG - mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Rahvarinne- esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME( Ise Majandav Eesti) ja selle rakendamine. Kodanike komiteed-mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi
ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. INIMÕIGUSTE OLUKORD EESTIS Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida rahvuse, rassi, soolise kuuluvuse, elukutse, rahalise või sotsiaalse staatuse, usutunnistuse või kultuuritausta põhjal. Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud kultuurautonoomia seadus tagab rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks.
eestlaste ärkamisajaga: kasvas eestlaste rahvustunne, hakati pidama rahvuslikke suurüritusi, algas eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. Esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne- Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi
Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. Sisepoliitiline areng: 29. juunil valis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kirikukogu peapiiskopiks Jaan Kiiviti, kes õnnistati ametisse 31. oktoobril. 1.-3. juulini toimus Tallinnas XXII üldlaulupidu ja XV üldtantsupidu, kus esines kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Riigikogu avaldas 60 häälega valitsusele umbusaldust, toimus uue valitsuse moodustamine. Uueks peaministriks sai Andres Tarand. "Estonia" parvelaeva uppumine 1994. aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat)
30 tugi Ida-Euroopa diktatuuridele/diktaatoritele. Enamikes riikidestoimus kommunistlike diktatuuride lagunemine rahulikult teel (v.a. Rumeenia). Tsehhoslovakkias nimetati vabanemisprotsessi sametrevolutsiooniks, kuna kompartei taandus võimult vägivallata (see termin sobiks ka Eesti kohta, kuna siingi puudusid inimohvrid ja relvavõitlus taasiseseisvumisprotsessis). Vabanemist juhtis Vaclav Havel, kes valiti Tsehhoslovakkia presidendiks, parlamendi esimeheks sai Alexander Dubcek. Poolas oli Nõukogude-vastase võitluse juhiks ametiühingu koondise ,,Solidaarsus" rajaja ja liider Lech Walesa, kes valiti presidendiks. Poolas oli alanud poliitiline kriis juba 1980. a. ja kestnud seega kõige kauem. Esimese idabloki riigina sai Poolas peaministriks mittekommunist 1989. a. (Tadeusz Mazowiecki).
annaabi.ee 
