Rida välisringi eeslinnu (Raasiku, Aruküla, Lagedi, Kehra) asub piki raudteed Tallinnast idas. Valdav osa nende elanikke käib tööl Tallinnas, kuid neis on ka kohalikke väikeettevõtteid. Viimasel ajal aga pakuvad nad huvi uute vabrikute ning tehaste asukohana, mis Tallinnasse enam ära ei mahu. Otsa tegi lahti Kehra ja juba 1934. aastal, mil sinna rajati tselluloosi-paberikombinaat, sest Tallinnas üks selline juba oli ja teist ei tahetud seal enam näha. Taasiseisvumise järel jäi kombinaat seisma. Hiljem töö seal küll taastati, kuid endisi tootmismahte ega tähtsust ei saavutata enam. Kehra ongi neist asulatest suurim (üle 3000 elaniku). Umbes sama palju inimesi elab Kohilas, kus oma töökohti vahepeal väheks jäi ja rahvas pidi käima tööl Tallinnas või lähedal Salutaguse külas pärmivabrikus mis kavatseb, vastuoksa üldreeglile, hoopis Tallinna kolida. Viimasel ajal on aga paberivabrikus jälle töökohti juurde tekkinud
õpilasrahutustega Tallinnas ja Tartus. 1981 - valmib Tallinna teletorn (314m). 1983 - Eesti maarahva arv jõuab nõukogudeliku hävitamistöö ja linnastumise tulemusena miinimumini - 435'000 inimest. 52 TAASISESEISVUMINE Baltiriikide taasiseseisvumise juures toimusid kolmes riigis paralleelsed sündmused. Tähtsamad punktid, mida peaks jälgima iseseisvumise ja taasiseisvumise juures: Üldine rahvusvaheline olukord. Kaugemad eeldused - ajalooline mälu jne. Eeldused Venemaa poolt. Teiste riikide eeldused (peamiselt lääneriigid). Baltiriikide koostöö. Nõukogude Liit hakkas lagune Gorbatsohvi võimule tulekuga. 16.10.1986 - Jüris kogunevad Eesti muinsuskaitseklubid esimesele kokkutulekule. Otsustatakse välja arendada üle-eestiline muinsuskaitse selts. 1987 veebruar - vallandub fosforiidi sõda. Mis sai alguse juba eelmisel aastal, Nõukogude Liidu plaanide
annaabi.ee 
