liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas Jäätmaade metsastamine on tüüpiline investeering, millele on iseloomulik eriti pikk tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek. Mõne aasta möödudes on võib-olla vajalik metsakultuuri täiendamine. Mitmel korral on tarvis kultuuri hooldada - kõrrelisi jms. tallata vôi niita, millele järgneb paar korda noorendiku hooldamine
primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud; sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud. Osa investeeringutest on ühised môlemale rühmale. 4.2. Metsastamine Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused:
annaabi.ee 
