· 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef · 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E.Peterson-Särgavale · 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes · 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris · 1989 Taasilmus õpilasalmanahh ,,Realist". Taastati kooli müts ja lõpumärk · 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel · 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. ,,Reaali päevad 91". Taastati kooli lipp · 1993 Taastati poiss · 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts · 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette
Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest edasi võidelda ja andis enne loodusesse sulamist lubaduse, et vajadusel vaid kutsutagu teda ja ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012) 2. 2 Suur Tõll 30 aastat hiljem Rein Raamatu ja Jüri Arraku koostöös valminud filmi ,,Suur Tõll" (1980) põhjal ilmus paar aastat hiljem (1982) raamat ,,Suur Tõll", mis tänavu (2014) taasilmus. Oktoobris, Jüri Arraku 78. sünnipäeval ilmus Andrus Kivirähkil raamat ,,Suur Tõll", mille illustraator on Jüri Arrak. Näeme rahvuskangelast Tõllu nii argiste toimetuste juures kui Vanapaganat taga ajamas, nii uut elumaja ehitamas kui vaenlasi puruks pigistamas. (Suur Tõll, 2014) Värskelt ilmunud raamatus on kirkate värvidega pildid ning iidse muistendi tekst saanud Kivirähkilt lisandväärtuse. Jüri Arrak TV3 uudistesaates: ,,Eks igal rahval on omad muistendid
annaabi.ee 
