normatiividele ning võimaldab neid organiseeritult, vastavalt seaduses ettenähtule, säilitada. Säärane haldus tagab asutuse tegevusprotsesside korrektse kajastatuse ning selle läbipaistvuse, kaitseb teaberessursse ning maandab ka tegevusega seotud riske. Kindlasti on vajalik arusaam, millised dokumendid on aktiivsed ning millised mitteaktiivsed ja tuleks suunata arhiveerimisele. Korrektsest haldusest tulenevalt kujutavad dokumendid endast taasesitatavat infoallikat, mida on võimalik igal ajahetkel välja võtta, et teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena. Ilma säärase korraldatuseta on äärmiselt keeruline ettevõtte äritegevust analüüsida eelarvete tegemisel või igapäevaste komplikatsioonide lahendamisel, rääkimata arengusuundade planeerimisest. Samuti on ka kaadri vahetusel võimalik teostada korrektne
Vorm lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vormivabaduse põhimõte , on üks olulisemaid lepinguvabaduse põhimõtte realiseerimise tagatisi, st. poolte vabadust ise valida, millises vormis leping sõlmida. Vormivabadus- laieneb ka lepingu muutmisele, lõpetamisele, kokkulepetele tagatiste ja kõrvalkohustuste kohta. Lepingu vormi liigid: suuline, kirjalik, kirjalikult taasesitatavat ( nt. e- kirja, sms i väljatrükki) jm. elektroonilist lepingu vormi.
ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõuete puhul tuleb pidada kahe uue vormiliigi kirjalikult taasesitatava (TsÜS § 79) ja elektroonilise vormi (TsÜS § 80) sissetoomist. 1994. aasta TsÜS selliseid vorminõudeid ei tundnud, kuigi praktikas kirjalikult taasesitatavat vormi loomulikult kasutati. Kuna aga ka 1994. aasta TsÜS § 92 lõigete 2 ja 3 kohaselt oli kirjaliku vormi puhul nõutav omakäeline allkirjastamine, siis ei saanud näiteks faksi või e-kirja saatmist ka toona pidada kirjaliku vorminõude täitmiseks. 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS-s on täpsustatud ka kirjaliku ja notariaalselt tõestatud vormi mõistet. Kirjaliku vormi vasteks 1994. aasta TsÜS-s oli lihtkirjalik vorm, mille puhul kehtis omakäelise allkirjastamise nõue (1994
muust tekstist selgelt eristatuna; seejärel on need ,,tõlgitud" esitava diskursuse keelde (aabitsakeelde) sõnastatud lastele arusaadavalt. Järgmises, aastatel 19071923 ilmunud eesti aabitsas (Peterson, 1923), esitatakse kristluse põhiprintsiibid kohe aabitsakeeles, millest võib järeldada, et religioosne diskursus on muutunud isikulisemaks ja vähem institutsionaalseks.) Kuidas taasesitatavat diskursust esitavas diskursuses kontekstualiseeritakse? Küsimus on oluline nt negatiivsete, konkureerivaid erakondi või poliitikuid halvustavate valimisreklaamide analüüsimisel, seda ka eetilisuse vaatevinklist sõltuvalt taasesitamise kontekstist võib algne tähendus oluliselt muutuda. Kuidas viitab tekst eeldustele? Implitsiitsetele, vaikimisi eeldustele võib viidata nt kõrvallause sisu (vt 8.-9
annaabi.ee 
