Rio de Janeiro (1992) konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitsest (Kuresoo, 1998). 7 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS Matsalu märgala Matsalu on Eesti märgaladest kahtlemata kõige tuntum see on üks Euroopa suuremaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid, mis arvati Ramsari märgalade nimekirja juba Nõukogude Liidu lipu all 1974. aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992. aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal
taandarenema, vastunäidustama, taaselustama. Teine traditsiooniliselt liitverbi alla loetav rühm on liitsõnast saadud verbituletised, kus tulemuseks on teatud kindla sisuga verb, kuid viimane protseduur, mis nende loomisel tehtud, on tegelikult tuletamine, nt peremehetsema, kukerpallitama, meeleolutsema, autasustama. Kolmanda rühma moodustavad ühend- ja väljendverbide kokkukirjutised, mida võib mõnes vormis kirjutada ka lahku ja sellisel juhul pole tegemist liitverbidega, nt taasesitas näidendi, aga esitas näidendi taas. Sama näib olevat ka verb ülehindama (ta ülehindas oma võimeid ta hindas oma võimeid üle).. 3. Ühendverbid afiksaaladverbi ja verbi ühendid. Afiksaaladverb annab verbile uue tähendusvarjundi. Ühendverbide hulgas leidub nii suhteliselt vabu ühendeid, kus mõlemal sõnal on oma täistähendus, nt kinni panema, ära võtma, kokku kutsuma, kui ka kinnistunud 13
annaabi.ee 
