Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13
.. Ma tunnen nagu oleksin alati kinni hoitud mingisuguses basseinis, selle asemel, et lasta vabalt õhus lennata..." Selles spetsiifilises eluhetkes koges Ken samaaegselt edunovelli ja vanemlikku ebaõnnestumishirmu. Ta oli leidnud sooja ja vastutustundliku naise, kes oli kolinud tema korterisse ja ta oli maha müünud ühe oma maali ettearvamatult kõrge hinnaga. Need uued edukogemused tekitasid temas üht kätt elevust, aga teist kätt vanade läbikukkumishirmude ja tähtsusetuse tunde taaselustumist. Konflikt selle vahel, et ta ihaldas liikuda maailmas ringi ja elu nautida ning tema soov vabaneda liikumatusest, keeldudest ja abitusest on ilmekalt kujutatud tema joonistutes. Terapeut oli võimeline aitama Kenil kalduda eemale ülemäärasest sõltuvusest oma emast ja aitas alustada tööd tema liigsest süüst enese-aktualiseerimisel. Tema sõltuvus on kujutatud paljudes joonistustes. Joonis 3 on loodud vahetult enne teraapia
Kõik kultuurilised arengud rajanevad ta arvates situatsioonidest tingitud väljakutsetel (challenges) ja spetsiifilistel vastustel (responses). -) Teatud kultuuri tõusu eelduseks on mingist juhtivast isiksusest lähtuv "loominguline elan", see on sarnane Bergsoni "elan vital"ile. -) Erinevalt Spenglerist eitas ta paratamatut allakäiku. Kuid tsivilisatsioonide langemine on ka tema käsitluses tingitud elu igavesest rütmist, kuid ette võib tulla ka juhuslikku taaselustumist. -) Ta elufilosoofiline kriitika oli suunatud "tehnika tõusu" vastu, mille juures "inimene käib alla", eriti hävitatakse tema hing. -) Moodsa relvatehnikaga on patune inimkond võimeline iseennast hävitama. -) Kui Spengler esindas "lokaalsete tsivilisatsioonide" tõusu ja languse abstraktset skeemi ja eitas igasugust ajaloo mõtet, nägi Toynbee Bergsonile toetudes igasuguses kultuurilises arengus teatud "elujõudu". Seejuures on väga tähtsal kohal kõrgemal seisev vähemus.
annaabi.ee 
