Vana egiplased austasid tohutult loomi: nad püstitasid templeid kotka, aakali ja isegi paaviani auks, samuti ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutas inimese peaga püha lõvi. Egiplastel jätkus austust ka Niiluse ehk eluvee andja vastu ja päikesejumal Ra vastu. Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set. ( Alpatov 1973: 71-74) VANA RIIGI ARHITEKTUUR Vana riigi valitsejate haudehitised on Egiptuse vanimad ja omapäraseimad mälestised. Nende suurejoonelised ehitised läksid maksma palju inimjõudu ja elusid. Tänapäevaks on säilinud haudehitisi umbes 100. Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi
kuni 10. sajandini pKr. Selles võeti 4. saj vastu ristiusk ja Etioopia elanikkonnast on ligi pool tänase päevani kristlased. Aksumi riigikultuuri traditsioonidest kasvas sisuliselt välja ka Etioopia riik, mis hiljem laienes oluliselt lõuna poole. Allakäik oli tingitud sellest, et kristlik riik sattus moslemite pealtungi tõttu isolatsiooni ja 10. sajandiks kuivas kokku kaubandus, milles Aksumi riik elas. Alles 13. sajandil võib rääkida riiklike traditsioonide taaselustumisest ja jõulise ja võimsa Etioopia riigi tekkest. Tähelepanuväärne on Aksumi steel, mis on ehitatud 4. sajandil – tegemist on hingede majaga ja omamoodi hauamonumendiga. Etioopia kultuuritraditsiooni pärliteks on Lalibela kirikud, mis on rajatud 12.-13. sajandil. Need on 11 kaljukirikut, kuhu on võimalik pääseda läbi maaaluste käikude ja mis on kõik kuidagi omavahel seotud. Noki kultuur püsis 500 eKr kuni 200 pKr. Sellest sai alguse terrakotast esemete valmistamise traditsioon,
annaabi.ee 
