mõttemaailma, võimaldas renessansiajastu inimestel üle saada keskaja müstilis-askeetlikust maailmavaatest ning rajada kindla alusmüüri uuele teadusele, kunstile ja kirjandusele. Humanismi ülima õitsenguperioodi uus aspekt kahjustas suurel määral rahvakeelset kirjandust. Suurema osa 15.saj domineerib Itaalias ladinakeelne kirjandus, antiikne traditsioon tõrjub kõrvale rahvusliku, mis hakkab taaselustuma alles 15.saj lõpul. 16.saj kaotab kirjandus aegamööda endist sisukust ja realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism. Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses
Sotsiaalsed ja poliitilised suhted Kreekas V saj. keskel e. Kr. Ateena mereliidu loomisega kaotas Sparta oma poliitilise hegemoonia. Sparta üritab Ateenat taas endast sõltuvaks muuta sellega, et teeb Ateenale ettepaneku linnale mitte kaitsemüüre ehitada. Kuna spartalastel oli tugevaim maavägi, oleksid nad saanud nii edukalt sekkuda Ateena siseasjadesse. Themistokles lükkas ettepaneku tagasi ja siit hakkas taaselustuma vana vaen Sparta ja Ateena vahel. Ateenas pagendati ostrakismi (killukohus, hääletamine savinõu kildudega) abil Ateena demokraatia juht Themistokles ja võim läks ajutiselt aristokraatia kätte, juhiks Kimon, lähenemine Spartale. Konservatiivse aristokraatia võim ei saanud aga kaua kesta. 60. a. lõpus tõusis rahva hulgas rahulolematus arist. riigikorraga. Uuesti tulid võimule demokraatliku suuna pooldajad eesotsas Ephialtese ja Periklesega. Demokraadid muutsid järsult Ateena
annaabi.ee 
