Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et
pea järgima varem heaks kiidetud arusaamu, siis kuhu suunas su ideed esmalt pürgivad. Hea koht katsetada erinevaid asju. Liita midagi kokku, mida varem pole tehtud. Inimesed tahavad ju alati millegi uuega välja tulla. Seda sammu toetab ka asjaolu, et eelnevalt tõeks peetud printsiibid on nüüd maha kantud, nagu supermarketis kuupäeva ületanud toiduained. Tundub absusrdsena, aga jutud sellest, kuidas toidupoeketid nii-öelda taaselustavad oma tooteid, pestes salatitelt riknenud koore maha ja lisades juba päevi näinud köögiviljadele uue, saades sel viisil "värske" toote, on lihtsalt tülgastav ning tekitab tugevalt vastakaid emotsioone. Kuid mõeldes pigem millegi taaselustamisele, siis seostus mulle koos Rowe ja Koetteri ideega vabadusest ja pluralismist avastama samasugust efekti ka meie tänavatel. katseid neid taas ellu äratada. Linnapildis satume paratamatult peale vanadele majadele,
särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. 20. sajandi keskel muutus kultuur vähem traditsiooniliseks: riietumisstiil hakkas järgima rahvusvahelisi lõikeid, traditsiooniline talupojariietus asendus teksadega. Tänapäeval on Ungaris veel siin-seal võimalik näha rahvariideis külaelanikke, näiteks põhjapoolsetes külades ja Doonau-taguses regioonis, kuid see piirdub enamasti vanade inimeste või nendega, kes teadlikult taaselustavad traditsiooniliste riiete kandmist mitmesuguste pidulike ürituste raames. Traditsioonid on tugevamad ungarlaste seas, kes elavad väljaspool riigi piire. Pere ja ühiskond Maahõivamisaegsete ungarlaste enamik - lihtrahvas - koosnes põlluharijatest ja karjakasvatajatest. Eraldi seisuse moodustasid sõjamehed ja hõimujuhtide saatjaskond. Ühiskonna kõige väiksem üksus oli (väike)perekond. Keskkihis oli säilinud kolme-nelja sugupõlve hõlmav nn suurpere
annaabi.ee 
