füüsilisest vägivallast jätkas ta oma kriitikat ja paljastas oma kodumaa rõhuvaid olusid. Tema muusika õhutas rahvas kriitilist meelt valitseva süsteemi suhtes. Ajakiri Rolling Stone nimetas teda hiljem maailma kõige ohtlikumaks muusikuks. Fela Kuti nimetas ise ennast kolonialismivastaseks panafrikanistiks, kuid ta oli ka demagoogiline seksistlik fundamentalist. Tema roll väidetava traditsiooniliste aafrika väärtuste taasavastajana andis talle ettekäände pidada naisi kättesaadavaks kaubaks ning käituda macho'na. Kuigi ta oli feministi poeg, kuulutas ta intervjuudes ja laulutekstides korduvalt, et "naised on madratsid". Ta abiellus massitseremooniaga 27 naisega. Ta demoniseeris homoseksuaalsust ja pidas seda karistuseks varasema kurja elu eest. 1990ndate keskpaigast ei olnud Fela Kutist enam kuulda. Ta suri AIDS-i. Fela Kuti andis välja üle 50 albumi, millest paljud saavutasid rahvusvahelise tunnustuse.
avatud, heitliku saatusega kodumaast. Elupidet otsides jääb peamiseks võimaluseks toetud just sellele muutlikkusele. Poeedile tähendab see tulletallamist, tuulte teedel uitamist, vaimu-ja hingekodu loomist iseendas. Tuulemaa kujundit on esile tõstetud kui Eestimaa kujundit. Seos looduse, ühiskonna, maailmakõiksuse ja üksikinimese hingeelamuste vahel avaldub luulekogus sümbolistlike vastavuste kaudu. Sümbolistlikus luules üldse, nii ka Suitsul tähtsal kohal loodus, millele läheneb taasavastajana. "Tuulemaa" võtmeluuletused on keskendatud luuletaja ja looduse viljakale kahekesi-olekule, hoogu ja mänglevust kannab pilt uusaegsest suurlinnaelust. Luulekogu häälestust rikastab armastusluuletuste pehme meeleline tonaalsus, oluline on ka armastusluule kaudu lisanduv tõdemus, et oma Tuulemaa loomiseks vajatakse suur tunnet. Suits redigeeris ja rekomponeeris oma varasemat luulet päris kõvasti, nii on teistes trükkides suuri erinevusi.
annaabi.ee 
