1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta
näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka
Käesoleval juhul on baastasu suuruseks 1,8 eurot tunnis. Mina tõstaksin selle baastasu 2,5 euroni tunnis. On tõsi, et sellisel juhul sulgeks mitmed ettevõtted ilmselt esialgu uksed ning paljud kaotaksid töö, kuid see oleks võrdlemisi ajutine situatsioon. Rahva ostujõud tõuseks, kuna need, kellel on töö, saavad paremat palka ning toovad oma suurenenud kapitali ka käibesse. See omakorda suurendaks nõudlust, mis viiks ettevõtete taasavamiseni, inimeste palkamiseni ning kokkuvõttes oleks elatustase senisest kõrgem. Kahtlemata oleks ettevõtetel võimalik maksta oma töötajatele riiklikust miinimummäärast suuremat tasu. Teatava probleemiga kerkivad siiski esile projektipõhised töötajad, kelle puhul on keerulisem rääkida konkreetsest tunnitasust ning pigem rakendatakse projektipõhist tasu. Sellist situatsiooni on väga keeruline kuidagi seaduslikult täpsemalt reguleerida, kuid mõningal määral on see siiski võimalik
kuulutused ja reklaam.19 Teede ja tänavate sulgemise maks Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeaala või selle osa sulgemine.20 Maksuperiood on ajavahemik tänava sulgemise algusajast kuni selle piiranguteta taasavamiseni.21 18 Müügimaks (KoMS §8) 19 Reklaamimaks (KoMS §10) 20 Teede ja tänavate sulgemise maks (KoMS §11) 21 Maksu periood ja maksukohustus (Teede ja tänavate sulgemise maks §2) 9 Parkimistasu Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil. 22 Riigikohtu üldkogu 07.12.2001 otsuses kvalifitseeriti parkimistasu õiguslikus tähenduses kui