Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja sotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise
Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra, ulatudes kõigest 100 000 inimeseni. Kõige rohkem olid kannatanud viljakamad ja tihedamini asustatud piirkonnad Järvamaal, Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ning Lääne-Tartumaal. Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased.
annaabi.ee 
