ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine 16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov
Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536
annaabi.ee 
