autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4. Liitlassõda 1.saj: liitlased tahtsid saada alates Gracchuse reformidest Rooma kodakondsust ning 91 eKr algas seetõttu ülestõus. 89 eKr lubas Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele ning suutsid tänu sellele Itaalia taasalistada. Liitlassõjaga kaotas Rooma linnriigi staatuse ning tervel Itaalial oli võimalus teha poliitilist karjääri. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Liitlassõja ajal alustas hellenistlik kuningas Mithridates VI Eupator Väike-Aasias Rooma vastast ülestõusu ning tungis Kreekasse. Tema vastu määras senat väejuhiks Sulla. Otsuse tühistas Mariuse-meelne rahvakoosolek, mille peale Sulla enda vägedega Rooma tungis esimest korda kasutati sõjaväge sisepoliitikas
Mausolose dünastia valitses Kaariat kuni Aleksander Suure sõjaretkeni. Lakkamatutest konfliktidest hoolimata ei suutnud ükski linnriik kehtestada püsivat hegemooniat ega kujunenud välja ka stabiilselt tasakaalustatud jõuvahekordi. Sparta oli 5. sajandi keskpaigaks säilitanud küll suurvõimu seisundi Peloponnesosel, kuid Messeenia sõltumatus ja paljude Peloponnesose riikide vaenulikkus välistasid aktiivse sekkumise põhjapoolsetesse asjadesse. Sparta peamine siht taasalistada Messeenia jäi teostamata. Teeba püsis, Ateena kõrval, arvestatava jõuna Kesk-Kreekas, kus püüdis edaspidi positsioone kindlustada peamiselt Makedoonia toel. Egeuse merel oli jätkuvalt tugevaim Ateena, kellele kuulus Kreeka võimsaim laevastik. Makedoonia esile tõustes sai just Ateenast selle peamine vastane. Makedoonia hegemoonia algus Makedoonlased elasid Therma lahe äärsel tasandikul Olympose mäest põhja pool ja tasandikku piiravatel mägialadel
annaabi.ee 
