Senatil puudusid abinõud väepealikute vastu. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Algasid katsed kehtestada riigis ainuvõim. Esile kerkisid Grassus, Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid triumviraadi ehk kolmemehe liidu. Pärast seda, kui Grassus oli Aasias sõjakäigul langenud algas Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Caesar lasi end nimetada diktaatoriks. 44ndal e.Kr. tapsid senaatorid Caesari senati istungi ajal. Taasalgas kodusõda kahe senise Caesari pooldaja Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Octavianus vallutas 30a. e.Kr. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning seda loetakse vabariigi lõpuks. Octavianuse võim Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene
jätkuvalt talupoegade eraomand. Maad anti tükkhaaval välja ühele ja teisele perele, kes seda siis harisid. Kõige enam oli kollektiviseeritud kommuun- ühine oli kõik- maa, põllutööriistad ja ka töö. Kolhoos oli pigem lähedane kommuunile- võimalikult ühistatud, aga mitte kõik- jäeti kätte mingi tükike õue aiamaad, kus sai köögivilja kasvatada jne, jäeti ka mõni loom. Kollektiviseerimine taasalgas 1928 jaanuaris seoses varumisvolinike ja Stalini enda ringsõitudega- hakati nõudma, et talurahvas asutaks ühismajandeid. Selleks, et seda saavutati, vabastati loodavad ühismajapidamised mõneks ajaks igasugustest maksudest, teiseks suurendati üksiktalupoegade makse. Teatud hulgas talurahvas tekkis huvi ühismajandite vastu, see tekkis ennekõike kehvikutes. Olukord kujunes nende jaoks veelgi raskemaks. Esimesed kolhoosidesse astujad olidki kehvikud
annaabi.ee 
