mehed kandnud väikseid sõlekesi. Seto suursõlel ei ole kinnitavat funktsiooni. Arvatakse, et naisedki on varasemalt kasutanud kinnitusvahendiks väikesõlgi. Hiliana Taarka Setu suurlaulikute keskel oli Hilana Taarka (vallakirjas Vasila Taarka) esimesi oma huumoriküllases nalja- ja näägutuslaulus. Sellepärast esines ta isesuguse suurusena peol ja pulmas Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks libisi’, Fuulehe’ iks punõti’, Võso veere’ iks vereti’, Utsu iks lei orasõllõ!” - Jaanipäeval 1921. a. oli suur au H. Taarkal eeslauljana öelda tervitussõnu Helsingis Soome presidendile ja samuti esineda Soome üldlaulupeol.
Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et end ja lapsi ära elatada käis ta pulmades laulmas, tegi igapäevast tööd majapidamises ja käis kerjamas. Kuigi tal oli palju probleeme oli ta alati elurõõmus, keevaline inimene. Ta Laulikukuulsus jõudis tippu siis,kui ta esines Armas Otto Väisäneni kutsel oma kooriga Helsingi laulupeol.Teda kuulas ka Soome president, mis tegi ta
annaabi.ee 
