Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem - ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Siit järgneb ka loogiliselt, et küsimuse asetamine mingist eesti rahvalikust usust, maausust või taarausust pole sel kujul (ajaloolises, teaduslikus mõttes) võimalik või korrektne (enam?). Pigem on see ideoloogiline küsimus; küsimuse selliselt esitaja seab end paratamatult uuritava mitte uurija olukorda. Loomulik ja orgaaniline talupoeglik rahvausk ei ole ilmselt tundnud sel moel rahvuspiire ega olnud niisiis rahvusideoloogiline - seega on ka nimetus “eesti rahvausund” mingis mõttes vaid pelk abstraktsioon, mis on kasutusele võetud ennemini mingi ainehulga piiritlemiseks rahvaluuleteaduses
Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontseptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kõrgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline - ta ei tegele allikakriitikaga - selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem - ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Siit järgneb ka loogiliselt, et küsimuse asetamine mingist eesti rahvalikust usust, maausust või taarausust pole sel kujul (ajaloolises, teaduslikus mõttes) võimalik või korrektne (enam?). Pigem on see ideoloogiline küsimus; küsimuse selliselt esitaja seab end paratamatult uuritava mitte uurija olukorda. Loomulik ja orgaaniline talupoeglik rahvausk ei ole ilmselt tundnud sel moel rahvuspiire ega olnud niisiis rahvusideoloogiline - seega on ka nimetus "eesti rahvausund" mingis mõttes vaid pelk abstraktsioon, mis on kasutusele võetud ennemini mingi ainehulga piiritlemiseks rahvaluuleteaduses.
Nikulapaziga. Uus-paganlus Eestis Maausk on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda. Iseloomulikud jooned: Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Esivanemate ja nende kultuuri austamine keel, teadmised, lood, laulud, tants, igapäevakombestik, tähtpäevad, surnute mälestamine jne. Uskumus, et kõik loodus (loond) on elav ja hingestatud inimene on loodusega seotud ja osa sellest,
annaabi.ee 
