Viis aastat hiljem, 1930, asutati juba esimene taarausuline ühendus „Tallinna Hiis“. Ametlikult registreeriti see 26. VII 1931. a. 1936. a. asutati Võrumaal Pühajõe Hiis ja varsti Kose Hiis. 1940. aastaks oli hiites umbes 700 liiget.1940. a. keelustasid Nõukogude okupatsioonivõimud taarausuliste organisatsioonide tegevuse. Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga
Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. 1930 ilmus taarausuliste ajakirja Hiis esimene number, kus esitleti taarausu aluseid. 1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik.
annaabi.ee 
