huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus. Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata. Oleme hakanud rohkem hoolima puhtast maast ja veest: otsime alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi), vähenenud on heitveega keskkonda jõudev reostus ja õhusaaste, isegi prügi loobitakse vähem teeserva. Ära võiks märkida taaraautomaadid ja kõige taaskasutamise tohutu populaarsuse. Eesti jätkusuutlikkus on väga-väga oluline teema meie kõigi jaoks. Rahvaarv on väike, palgad samuti, paljud elavad allpool vaesuspiiri. Ajateenistuses käib kestvusspordiala võistlus nimega ajateenistuse vältimine (Postimees). Aga siiski ma usun, et Eesti on jätkusuutlik riik: meil on väga palju tegusaid ja tublisid inimesi, kes valutavad südant ja pingutavad, püüavad teha õigeid otsuseid ja valikuid, et meie riik säiliks
Kotikesed teen postkasti sattuvatest ajalehtedest ja reklaampostist, mida vaja pole. Kasutada ei saa ainult läikivat paberit. Kõik, mis meist järgi jääb aga veel koerale süüa kõlbab lähebki talle. KILEKOTID enamus saia- ja leivakottidel on peal kirjas, et need sobivad põletamiseks ahjus koos puudega ja seda ma ka teen. Poes käime riidest kotiga kuid kui juhtub, et saame poest kaasa kilekoti siis kasutame seda, seni kuni võimalik. KLAASTAARA kõik, mida taaraautomaadid vastu võtavad viime sinna, ülejäänud jääb hoidisteks. Veinipudelitesse teen ka mahla ja sulgen õhukindlalt korgiga nagu päris veinipudelid. PLASTTAARA enamus läheb taaraautomaati ja ülejäänu kas lillepottideks, taimete ettekasvatamiseks, mehele garaazi pisividinate hoidmiseks jne. PABER JA PAPP munakarpidest teen nn. ,,süüteroose", millega läheb terve ahjutäis puid põlema kerge vaevaga. Muu paber ja papp läheb osaliselt ahju ja osaliselt meisterdamiseks