põhja langes telliskivipunane sade, teise katseklaasi värvus, samuti sahharoosi lahusega, jäi endiselt samaks. Järeldus Fehlingi I lahus kujutab endast CuSO4 vesilahust ja Fehlingi II lahus on leeliselise K, Na- tartraadi e Seignett'i soola vesilahus. Fehlingi reaktiiv saadakse nende kahe lahuse kokkusegamisel, saadakse leeliseline vask(II)tartraatkompleks. Tekkiv Fehlingi reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega, vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taanub, andes vask(I)oksiidi, mis punase lahusena lahusest välja sadestub. Suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, mistõttu HCl lisandiga sahharoosi lahus andis positiivse Fehlingi reaktsiooni. Sahharoosi hüdrolüüsi produktid fruktoos ja glükoos reageerisid Fehlingi reaktiiviga. Oligosahhariid sahharoos aga ei sadestanud vask(I)oksiidi lahusest välja ning sellepärast sinna katseklaasi sadet ei tekkinud.
haldjaist ristiemad. Hilisem kirjandus, mis on liikunud, nagu kunst, fantaasia suunas, on välimuse kirjeldustes säilitanud visuaalses kunstis väljakujunenud välised omadused, aga teinud haldjaist eraldi (vahetevahel teises maailmas) eksisteeriva rassi. See on mõnes mõttes tagasipöördumine algsete arusaamade juurde, kuid samas neist teises suunas kaugenemine – haldjad omandavad superkangelastele omased jooned. Kirjanduses säilib küll haldjate liigiline mitmekesisus, kui taanub väline mitmekesisus. Välimuses piiruvad varieerumised inimlikega (st 35 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud nad on erinevate inimrasside ja -tüüpide piiresse jäävad). Võimed säilitavad oma üleloomulikkuse või seda isegi rõhutatakse. Tänapäeva eesti inimese pilt haldjast on otseselt seotud temani jõudnud materjalidega.
annaabi.ee 
