Preisimaa ja Austria said volitused Saksa Liidult Slesvig-Holsteini sakslaste vabastamiseks. Sakslaste rünnak ja kaksikhertsogkondade vallutamine (1864). Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias). Taanlaste pettumus, et vennasrahvad neid ei aidanud. Põhjamaade välispoliitilised orientatsioonid (1815-1914) 41
Ordu on valmis koostöö tulemusena teatud aladest loobuma. Suudetakse saavutada kuuekuuline relvarahu. 59 a alguses toimub muutus ordu sees. Otsustatakse Fürstenberg kõrvale mängida, ordumeistri kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud. Sündmused, mis Toompeal toimusid ei olnud ka raele meeleärased. Suveks 59 ollakse taas taanimeelsed ja Münchausen oli mõjutanud raadi taani suunas. Münchausen peab juba 59 vaikselt taanis uusi läbirääkimisi. 1 jaan 1559 Christian III sureb, tema asemel tõuseb troonile tema poeg Frederik II. Esialgu on tal siseriiklike probleeme , kuid järgnevalt hakkab talle peavalu valmistama tema venna küsimus Isa eluajal oli juba teada, et vennaga on probleeme. Selles võtmes võtab ta hea meelega vastu Münchauseni. Johann V oli Saaremaa ja Kuramaa piiskop ning oli nõus neid alasid taanile
annaabi.ee 
