1000 inim) , see seot Andrei Kurbski juhtumiga. , Ivan iv oli veendunud et tartlased aitasid Kurbskil põpgeneda. 1571 uus küüditamine. Linnaelu jäi paljuski seisma. 1558 a ordu suurt midagi ette ei võtnud, Tartu langemisega suur muutus . 9 juulil määratakse senine Viljandi komituur ( Ketller) määratakse kodipuudiks(?!). Tugevam võim kui ordul endal. Kettler oli selgelt poolameelne , veendunud et Liivimaa peaks alluma poola vasallile. Fürstenberg oli taanimeelne, soovis ,et liivimaa läheks taanile. Getler oli püüdnud mingit kaitset organiseerida.58 hilissügisel teeb ettevalmistusi tartu piskopkonda minemiseks, et seda tagasi vallutada. Juuli lõpus augusti alguses võetakse üle terve rida ordu väikelinnuseid. On saadud selged olulised tugipunktid nagu Porkuni, Rakvere ,Laiuse, Põltsamaa ja Toolse. Enaused neist kohtdest olid juba tühjad, venelased sealt lahkunud. Rakvere foogt tegi venelastega kokkuleppe,et
Kristian I, tema karmid maksud kutsusid 1464 esile talupoegade mässu. 1464 sai Karl Knutsson taas kuningaks, kuid pidi Uppsala peapiiskopi mahhinatsioonide tõttu 1465 põgenema. 1465 kuulutati Rootsi regendiks Erik Tott. Järgnes järjekordne sõda taanlastega, mille viimased kaotasid. 1467 kutsuti Karl Knutsson troonile tagasi. 1470 pärandas võimu Sten Sture Vanemale, kes jäi tiitlilt regendiks. 1471 Brunkenbergi lahing Rootis purustas Taani väed. Taanimeelne aadelkond ässitas 1495 Venemaa Rootsiga sõda pidama. Sven Sture Vanem lõi venelased tagasi ja pöördus reeturlike aadlike ja Taani vastu. Algas kodusõda, mille Sven Sture 1497 kaotas. Rootsi liideti taas Kalmari uniooniga. Vaata lisa Põhjamaade ajalugu lk.56-62 Engelbert-Rootsivabanemine-Riksdagkaasregent- Tsehhi: Suur-Määri riik. Vürstiriik peamiselt Tsehhi aladel (9saj. 906). Tekkis 9. sajandi algul võitlustes frankidega
annaabi.ee 
