Jesuiitide arvates oli tarvis kohalikku keelt kasutada, et neile lähemale jõuda ja neile seda usku mõistetavaks teha. Aastast 1622 pärineb selline raamat nagu ,,agenda parva" mille näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti. Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka trükikoda. Taaniaeg Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli
See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208
annaabi.ee 
