δs = (3) x Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. Kui voolutugevus eksperimendis on 0,5 A ja am- permeetri suhtviga on 5, siis on voolutugevuse absoluutne viga 0,5 A · 5 % = = 0, 025 A. Mõõteriistale kirjutatud suhtviga on ümbritsetud ringiga. 4 • Taandviga ∆x δt = (4) xnorm Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm . Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. Kui pinget mõõdetakse voltmeetri
Mõõteriista numbrilauale kirjutatakse mõõteriista liik või liiki tähistav täht. Skeemidel tähistatakse mõõteriistu tähega, mida ümbritseb ring või kastike. Numbrilauale märgitakse mõõteriistaga mõõta lubatud voolu liik (alalis, vahelduvvool), mõõteriista süsteem, täpsusklass (täpsusklassi tähistavad numbrid ümbritsetakse mõnikord ringjoonega). 20.Mõõteriistade vead, täpsusklass. Omatarve. · Suhtviga Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. · Taandviga Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm. Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral. Tegelikkuses võivad arvud erineda valemis tooduist. Valemis tähistab rdg mõõterista näitu ja digits mõõterista ekraanil näidatavate numbrite väiksemait järku.
Püsivigade hulka kuuluvad näiteks vead, mis on seotud mõõteseadme skaala ebatäpse gradueerimisega või kogu skaala nihkega. Muutuvaid vigu võib omakorda jagada perioodilisteks ja progresseeruvateks. Perioodiline viga võib näiteks tekkida temperatuuri muutusest ööpäeva jooksul. Progresseeruvateks nimetatakse vigu, mis monotoonselt muutuvad (suurenevad või vähenevad) mingi, üldjuhul mitteteadaoleva seaduse järgi Absoluutne, suhteline ja taandviga. Igasuguse mõõteseadme väljundsignaal on mingisuguses sõltuvuses sisendsignaalist (mõõdetavast suurusest). See sõltuvus kujutab üldjuhul endast mingit funktsiooni. Igasugused mõõteseadme vead on reaalse muundamise funktsiooni kõrvalekalded tõestest väärtustest [2, 5]. Joonisel 1.22 esitatud mõõteseadme tunnusjoonte erinevused mõõdetuna x- või y- telgede suunas x = xreaalne - xteoreetiline ja y = yreaalne - yteoreetiline on nn absoluutsed
kujul 0.02 / 0.01. Nendest konstantidest tuleks arvutada suhtpõhiviga kasutades valemit: - ! xnorm * x # +e f 1 (, % . , xnait ) Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla taandpõhiviga. Taandviga defineeritakse valemiga x x 100% , xnorm kus xnorm on normeeriv väärtus (võib olla näiteks mõõtepiirkonna ülemine piir või skaala pikkus). Rõhuva enamuse osutmõõteriistade puhul on kasutusel see karakteristik. Seadme esipaneelile või
annaabi.ee 
