(Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim
Samasus-korras pole olemas naist iseenda jaoks ega naisi üksteise jaoks. Hilisemas fil-s otsib ta vastust, kuidas naist määratleda nii, et ta ei oleks mehele vastandatud; tahab lahti saada mõtlemisest stiilis ,,kas A või mitte-A". Ta pakub pilte naisest ja naiselikust mitmekesisena ja määratlematuna. Teoses ,,Sugupool, mida ei ole üks" (1977) ütleb üks naine teisele: ,,Horisont ei lakka kunagi avardumast meile, kes me oleme alati avatud". Ta otsib mehelikule taandumatuid, naiselikke olemis-, kogemis- ja tegemisviise. Siiski ei paiguta ta naisi teatud olemustesse, vaid rajab teed kõigele sellele, milleks naised võiksid saada teeb ruumi võib-olla veel mõeldamatutele muutustele. L.I. usub, et naised ja mehed kasutavad keelt erinevalt. Sugudevahelist erinevust tuleks võimendada ka keeles. Naistel tuleks end väljendada keele abil, mille loomises 2
annaabi.ee 
