suunas, kui aga kiirus tuleb miinusmärgiga, liigub keha peale põrget vastassuunas, ehk tagasi. Energia jäävuse seadus on aga kujul m1v12 m1v12 m2v22 = + . 2 2 2 Kuulikeste kiiruste leidmiseks oleme saanud kaks võrrandit m1v1 = m1v1 + m2v2 , m1v12 = m1v12 + m2v22 esimene oli impulsi jäävuse seadus, teine aga energia jäävuse seadus, milles nimetajas oleva ühise teguri 2 taandasime. Edasine on juba puhas matemaatika. Meil on kaks otsitavat kiirused peale põrget v1 ja v2 ning kaks võrrandit nende leidmiseks. Seetõttu sõltub kõik järgnev matemaatika oskusest. Lahendame selle üldtuntud meetodil (mis ei pruugi olla alati kõige lihtsam), asendades esimesest võrrandist ühe lõppkiirustest v1 või v 2 ja asendades selle teise võrrandisse, mis tuleb seejärel lahendada. Avaldame kiiruse v 2 m1 (v1 - v1 ) v2 = . m2
.,ik nii, et 1i1i2..ik = 1i2..in See ei ole lahenduv. Kui see oleks lahenduv, leiduks predikaat 1, kui leidub P(,) = 0, kui ei leidu Teatud juhul on lahenduv. = {a,b} = {aa,bb,abb} = {aab,ba,b} Ning indeksid <2;1;3> aabbabb = aabbab Osade korral aga eksisteerib. Koostame karakteristliku Turingi masina. Näeme, et kuna seda genereeriva Turingi masina määramispiirkond pole lahenduv hulk (mõnel korral jääb masin lõpmatusse tsüklisse). Taandasime Posti vastavuse probleemi Turingi masina peatumisprobleemile. Kontekstivabade keelte ühesuse mittelahenduvus: Mitmete formaalsete keelte ühesuse mittelahenduvus tugineb posti vastavuse mittelahenduvusele. KV keel L. Olgu antud sõnade paarid: C = {(x1,y1),..,(xn,yn)} (vähemalt ühetähelised keele sõnad) Ning naturaalarvud: I = {1,2,..,n} (numbrid ei kuulu keelse sõnade hulka) Defineerime hulgad: Lc = {xi1 .. xim, im .. i1 | ik kuulub I, m>=1}
annaabi.ee 
