Ta väitis, et köik elusolendid pärinevad üksteisest, kuid on aja jooksul lihtsalt muutunud. Mida olulist evolutsiooniteooriasse andis J. B. de Lamarck? Lamarkismi (elu jooksul organimsis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele.) Millist infot annab organismide anatoomia võrdlus? Selgroogsete loomade jäsemed on tegelikult üsna sarnased, kuigi nende funktsioon vöib liigiti erineda. Näiteks on madudel ja vaaladel mölematel märgid jalgade taandarengust. Ka inimesel on vestiigiume, näiteks öndraluu, osaline karvkate, tarkusehambad jne. Ehk tegelikult on väga paljud liigid üksteisega väga sarnased, lihtsalt on toimunud muutused vastavalt kohanemisele. Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. .Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon
2.11. Vanuriiga Viimast ehk kümnendat perioodi 70.–90. eluaastani nimetatakse vanurieaks. Eluaastaid üle üheksakümne nimetatakse pikaealisuseks. Mõni inimene naudib sellel perioodil elu, teised aga tunnevad kibestumust. Perioodile on iseloomulik sama kiire taandareng kui areng imikueas. Kogu elu ise endaga toime tulnud inimesel on raske jääda kellegi abist sõltuvaks. Suhtlusring on väikeseks jäänud, üksindus suureneb ning võib muutuda talumatuks. Tervis halveneb, taandarengust tulenevad probleemid teevad raskeks ka ümbritsevate elu. Nüüd tuleb õppida teistest sõltuma, toime tulema oma taandarengu ja üksindusega. Olulised inimesed vanurile on lapsed, lapselapsed ning abistajad. (Inimese areng 2014) Vanaduse saabudes elab inimene oma mõtete ja kujutlustega üha enam minevikus. Elurõõmu aitab säilitada nartsissismi lõplik ületamine- ümberlülitamine oma egolt elule laiemalt kõigis selle avaldustes. (Tall 2012 : 12)
roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika
asjadest; seeme ei tärka ka liiga pealiskaudsetes südametes, kes ei suuda keskenduda ja jooksevad üha uute virvatulede järele; seeme ei tärka ka südames, mis on liiga täis himusid, tahtmisi ja kirgi - need lämmatavad seemne. Valikuvabadus Inimene on kogu elu muutuv ja teisenev olend. Kuigi meile tundub, et pikkuse ja tugevuse lisandumisega saame juurde ka tarkust ja mõistmist, räägib Uku Masing suisa võimalikust taandarengust psühholoogilises plaanis. Ta toob näiteks mantellooma, kes vastsena on peaaegu kala, tal on chorda ja saba. Siis aga jääb ta kuskil istuma ja kasvab kokku oma alusega. Istub, sööb, kasvab. Lõpuks sarnaneb ta kokkuseotud kotisuuga. Kalad söövad, magavad, siginevad nagu mantelloomad, kuid nad on seejuures ometi liikuvad. Sama võib täheldada inimlaste juures. Koolilaste hulgast annab otsida sääraseid, kes pole milleski lootustäratavad
annaabi.ee 
