tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused. Dekonstruktsioon teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut defineerivat struktuure tekstist, vaid tahab näidata, et erinevaid struktuure seal pole, vaid ainult väljaspoolsete mõjude abil sissse laetud. See, mis strukturalistlikust interpretatsioonist üle jääb, mis lärmina kõrvale heidetakse on
hiljem tekib ja võtan sellega endaga kaasa edasipidi. Minu kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt nii nagu moodustuvad ka tähendused minu teadvuses, mida ma neist tekstidest loen. Meetod, mida Derrida nimega seostatakse kannab nime dekonstruktsioon. See on tekstilugemine, mis üritab meelega lahti saada teksti poolt pealesunnitavatest interpretatsiooni reeglitest, et kuidas seda lugema peaks. Eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldavad endas taandamatuid vastuolusid. Et nad kõik ruumid, milles ei ole võimalik erinavdi poolusi ühte liita või phendada. Dekonstruktiivne lugemine sellised viisil vastandub strukturalistlikule lugemisele, ühte või mitut defineerivat struktuuri ta tekstist leida ei taha, pigem soovib näidata, et neid struktuure seal üldse ei ole. Et nad on ainult sinna väljaspoolsete mõjude abil sisse loetud.
annaabi.ee 
