44. Eraldamatute tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.38-40) Infosümbolite asukohad lubatud koodsõnas ei ole määratlevad. Konkreetseid algsete infosümbolite väärtusi ei ole koodsõnas. Algoritm: yn-1(z)= xk-1(z)gr(z), kus siis yn-1(z)- on lubatud koodsõna xk-1(z)- on infokood gr (z) - on tekitav hulkliige. * Tekitav hulkliige rahuldab võrrandit: g(z)h(z)=zn-1. h(z)- on kontrollhulkliige. *Tekitav hulkliige on taandamatu korpuses GF(2). See tähendab,et tema juurteks ehk nullkohtadeks ei ole 0 ega 1. g3(z)=z2+z+1, kui 0: g3(z=0)=02+0+10 ja kui 1: g3(z=1)=12+1+10. *Tekitav hulkliige on normeeritud. S.t et tekitava hulkliikme vanima ja noorima järgu kordajad on 1-d. *Tekitava hulkliikme kaal on mitte väiksem kui vigade parandamiseks/avastamiseks vajalik koodi minimaalne kaugus. S.t. et w(gr(z)) dmin *Tekitavaks hulkliikmeks võib olla mingi hulkliikme (zn-1) ühiskordsetest, mis rahuldab
Alati võimalik vahet teha nende komponentide vahel. Kogu modernne kultuur on sakraalse ja profaanse vahel Eliade järgi. Sakraalne ajalugu kompenseerib kogu kurja, mis profaanses ajaloos tehtud on. Tuntuim Eliade kriitik Douglas Allen Eliade kohta. Myth and Religion in... (1996): 1) Müüt on alati religioosne müüt. Muud jutustused võivad olla müüdi sarnased, aga kui neil pole sakraalset struktuuri (mitte levy strauss), siis nad päriselt müütilised pole. Religioosne mõõde on taandamatu ja tekib hierofaania kaudu ja väljendab ajaloovälist pühadust. (Antireduktsionism. Reduktsionism müüdi puhul tähendab taandamist algeliseks primitiivseks (vale) teaduseks või psühholoogiline seletus (Jungi arhetüübid), mis kogu religioosse maailmapildi taandab mingitele psüühiliste liikumistele.) Hierofaania (eeros - püha). (nt. Hieroglüüfid - pühad glüüfid.) 2) Müüdid on alati sümboolsed (hästi radikaalne lause, ses suhtes, et kõik mis 19 saj evol oli jäänud,
nii optimistlike ja naiivsetena, kujutatakse poliitilisi sündmuseid. Ka see ajastu on täis vastuolusid, seletamatuid probleeme, seal on taga suurem äng, kui see müüt arvata laseb. Natuke tumedamaks muutuvad selle romaani kaudu need helged 60ndad. Vormiliselt Unt ilmselt katsetab oma vana romaani ümbertegemisel moodsat kirjutust. Ta osutab selle kaudu sellele, et autor ei ole midagi jumalasarnast. Autori kunagi kirjapandud tekst ei sisalda lõplikku tõde, see tekst ei ole taandamatu, maailma adekvaatne peegeldus jne.Unt osutab sellele, et tekst nähtusena on mingi suhteliselt juhuslik sõnadejada. Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja